2.2. Riiklikud andmekogud ja registrid
Riigi infosüsteemid tänapäeval koosnevad riiklikest andmekogudest ja registritest.
Enamik riigi- ja omavalitsusasutuste poolt käideldavast teabest on kättesaadav digitaalsel kujul.
Asutuste teabe digitaalkujul edastamiseks ja kasutamiseks on loodud turvaline andmevahetuskeskkond X-tee, mille kaudu on võimalik ligi pääseda avalikele e-teenustele, riiklikele andmekogudele ja registritele, mis on liidestatud x-tee andmevahetuskihiga.
Isiku ja tema poolt esitatud digitaalse teabe seostamiseks on olemas e-keskkonnas isiku tuvastamise infrastruktuur (autentimine) ja
areneb jõudsalt uute Internetiühenduste loomine.
E-teenuseid avalikkusele (kodanikele, ettevõtjatele, ametnikele) on loodud nii omavalitsuse kui riigiasutuste tasandil.
Paljud e-teenused on koondatud Riigiportaali https://www.eesti.ee/est/teenused
Ametiasutustes on kasutusel erinevat liiki infosüsteemid:
Finantsarvestuse süsteem;
Inimressursside arvestuse süsteem;
Dokumendihalduse süsteem;
Operatiivinfo süsteemid;
Kontoritöö automatiseerimine;
Grupitöövahendid;
Interneti/intraneti teenused;
Tehnoloogilised teenused.
Riigi andmehaldus toimub läbi andmekogude:
Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid on:
Riiklikud andmekogud
Riigi andmekogud moodustavad riigi infosüsteemide tuuma.
Ühtse, kõiki valitsemisalasid ühendava infosüsteemi loomiseks on vaja ka andmekogud ühtselt kasutatavaks süsteemiks integreerida
Andmekogude seadus defineerib sellise integreerimismeetodina andmete ristkasutuse (andmete ülekandmine ühest andmekogust teise).
X-tee – andmevahetuskeskkond riigi andmekogude ühtseks andmevahetuseks.
Riigi infosüsteemide (andmekogude loojad)
Riiklike registrite ja andmekogude loojateks on vastavad ametiasutused, näiteks Eesti riigi suurim IT asutus on
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) - http://www.rik.ee/
RIK on Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärgiks on luua häid integreeritud e-teenuseid pakkuv innovaatiline keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks. RIK arendab ja haldab riigile ning kodanikele väga olulisi registreid ja infosüsteeme nagu näiteks e-äriregister, e-notar, e-kinnistusraamat, kohtuinfosüsteem, kriminaalhooldusregister, kinnipeetavate register, karistusregister, e-toimik, elektrooniline Riigi Teataja jpt.
Andmekogude riiklik register
Andmekogudest ülevaate saamiseks on asutatud Andmekogude Riiklik Register (ARR).
vt Vabariigi Valitsuse määrus "Andmekogude riikliku registri asutamine" - Vastu võetud 30.06.1998 nr 150 (Viide: Riigi Teatajas määruse täistekst: https://www.riigiteataja.ee/akt/75733
Andmekogude riikliku registri pidamise eesmärk on andmekogude üle arvestuse pidamine, valitsusele ja andmekogude vastutavatele töötlejatele ning riigi infosüsteemide alaseid töid koordineerivale asutusele ettepanekute tegemine samaste ja üksteist sisuliselt kordavate andmekogude pidamise vältimiseks, andmekogude laiendamiseks, ühendamiseks või likvideerimiseks, andmete ristkasutuseks ning andmetöötluse või andmehõive korrastamiseks.
Registrisse kantakse andmed järgmiste andmekogude kohta:
Riigi infosüsteemi (registrit) saad otsida RIHA lehelt: https://riha.eesti.ee/riha/main
Enamik riigi- ja omavalitsusasutuste poolt käideldavast teabest on kättesaadav digitaalsel kujul.
Asutuste teabe digitaalkujul edastamiseks ja kasutamiseks on loodud turvaline andmevahetuskeskkond X-tee, mille kaudu on võimalik ligi pääseda avalikele e-teenustele, riiklikele andmekogudele ja registritele, mis on liidestatud x-tee andmevahetuskihiga.
Isiku ja tema poolt esitatud digitaalse teabe seostamiseks on olemas e-keskkonnas isiku tuvastamise infrastruktuur (autentimine) ja
areneb jõudsalt uute Internetiühenduste loomine.
E-teenuseid avalikkusele (kodanikele, ettevõtjatele, ametnikele) on loodud nii omavalitsuse kui riigiasutuste tasandil.
Paljud e-teenused on koondatud Riigiportaali https://www.eesti.ee/est/teenused
Ametiasutustes on kasutusel erinevat liiki infosüsteemid:
Finantsarvestuse süsteem;
Inimressursside arvestuse süsteem;
Dokumendihalduse süsteem;
Operatiivinfo süsteemid;
Kontoritöö automatiseerimine;
Grupitöövahendid;
Interneti/intraneti teenused;
Tehnoloogilised teenused.
Riigi andmehaldus toimub läbi andmekogude:
- Riigi põhiregistrid
- Administratiivsed registrid
- Statistilised infosüsteemid
Andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid on:
- Klassifikaatorite süsteem – andmekogus kasutatav ühetüübilisi objekte teatud tunnus(t)e alusel liigitav ja üheselt identifitseeriv tähistuseeskiri;
- Geodeetiline süsteem – ülesandeks objekti asukoha ühene määramine koordinaatide abil;
- Aadressandmete süsteem – aadressandmete ning nende määramise, tähistamise ja töötlemise reeglite korrastatud kogu;
- Infosüsteemide turvameetmete süsteem – ülesandeks sätestada kokkuleppelised turvatasemed ning nõuded, mis peavad nende korral täidetud olema;
- Infosüsteemide andmevahetuskiht x-tee.
Riiklikud andmekogud
Riigi andmekogud moodustavad riigi infosüsteemide tuuma.
Ühtse, kõiki valitsemisalasid ühendava infosüsteemi loomiseks on vaja ka andmekogud ühtselt kasutatavaks süsteemiks integreerida
Andmekogude seadus defineerib sellise integreerimismeetodina andmete ristkasutuse (andmete ülekandmine ühest andmekogust teise).
X-tee – andmevahetuskeskkond riigi andmekogude ühtseks andmevahetuseks.
Riigi infosüsteemide (andmekogude loojad)
Riiklike registrite ja andmekogude loojateks on vastavad ametiasutused, näiteks Eesti riigi suurim IT asutus on
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK) - http://www.rik.ee/
RIK on Justiitsministeeriumi haldusala asutus, mille eesmärgiks on luua häid integreeritud e-teenuseid pakkuv innovaatiline keskkond riigihaldus-, õigus- ja kriminaalpoliitika efektiivsemaks rakendamiseks. RIK arendab ja haldab riigile ning kodanikele väga olulisi registreid ja infosüsteeme nagu näiteks e-äriregister, e-notar, e-kinnistusraamat, kohtuinfosüsteem, kriminaalhooldusregister, kinnipeetavate register, karistusregister, e-toimik, elektrooniline Riigi Teataja jpt.
Andmekogude riiklik register
Andmekogudest ülevaate saamiseks on asutatud Andmekogude Riiklik Register (ARR).
vt Vabariigi Valitsuse määrus "Andmekogude riikliku registri asutamine" - Vastu võetud 30.06.1998 nr 150 (Viide: Riigi Teatajas määruse täistekst: https://www.riigiteataja.ee/akt/75733
Andmekogude riikliku registri pidamise eesmärk on andmekogude üle arvestuse pidamine, valitsusele ja andmekogude vastutavatele töötlejatele ning riigi infosüsteemide alaseid töid koordineerivale asutusele ettepanekute tegemine samaste ja üksteist sisuliselt kordavate andmekogude pidamise vältimiseks, andmekogude laiendamiseks, ühendamiseks või likvideerimiseks, andmete ristkasutuseks ning andmetöötluse või andmehõive korrastamiseks.
Registrisse kantakse andmed järgmiste andmekogude kohta:
- Riigi põhiregistrid ja nendega andmete vahetamises osalevad andmekogud.
- Riiklikud registrid.
- Juriidiliste isikute ning riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes peetavad delikaatseid isikuandmeid sisaldavad andmekogud.
- Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste andmekogud, mis koguvad ja väljastavad riigi põhi- ja riiklikes registrites sisalduvaid andmeid.
Riigi infosüsteemi (registrit) saad otsida RIHA lehelt: https://riha.eesti.ee/riha/main
Eestis kehtib Andmekogude seadus: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=745339 (vastu võetud 12.03.1997).
Andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku peetav korrastatud andmete kogum, mille pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel, mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende mehhaanilist töötlemist.
Käesolev seadus ei käsitle andmekogusid, mida peetakse:1) raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) alusel;2) teaduslikul, pedagoogilisel ja kodu-uurimuslikul eesmärgil, kui neid andmekogusid kasutatakse ainult sellel otstarbel;3) organisatsiooni õigusaktidest tulenevate või põhikirjaliste ülesannete täitmisel, kui neist andmekogudest ei väljastata andmeid muudeks vajadusteks;
4) Statistikaametis riiklike statistiliste vaatluste korraldamise eesmärgil.
Väljavõte Andmekogude seadusest:
(2) Andmeteks käesoleva seaduse mõttes loetakse igasuguseid üksteisest eraldatavaid informatsiooniühikuid.
(3) Andmete töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, nende kohta päringute teostamine, nendest väljavõtete tegemine, andmete kasutamine, üleandmine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest.
(4) Automatiseeritud andmetöötlus on andmete töötlemine arvuti või arvutisüsteemi ja andmete töötlemiseks ettenähtud tarkvara abil.
(5) Andmekogu pidamine on andmete töötlemine, andmete töötlemise arvestuse pidamine, andmete kaitsmine ja nimetatud tegevuste korraldamine.
(6) Andmekogu laiendamine on andmekogusse kogutavate andmete loetelu täiendamine.
(7) Andmete ristkasutus on andmete ülekandmine ühest andmekogust teise või mitmes andmekogus sisalduvate andmete ühine infotehnoloogiline töötlemine.
Andmekogu käesoleva seaduse mõistes on riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku või eraõigusliku isiku peetav korrastatud andmete kogum, mille pidamisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust või mida peetakse käsitsi ja korrastatud vormidel, mis võimaldavad andmetega lihtsat tutvumist või nende mehhaanilist töötlemist.
Käesolev seadus ei käsitle andmekogusid, mida peetakse:1) raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600) alusel;2) teaduslikul, pedagoogilisel ja kodu-uurimuslikul eesmärgil, kui neid andmekogusid kasutatakse ainult sellel otstarbel;3) organisatsiooni õigusaktidest tulenevate või põhikirjaliste ülesannete täitmisel, kui neist andmekogudest ei väljastata andmeid muudeks vajadusteks;
4) Statistikaametis riiklike statistiliste vaatluste korraldamise eesmärgil.
Väljavõte Andmekogude seadusest:
(2) Andmeteks käesoleva seaduse mõttes loetakse igasuguseid üksteisest eraldatavaid informatsiooniühikuid.
(3) Andmete töötlemine käesoleva seaduse tähenduses on andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, muutmine, nende kohta päringute teostamine, nendest väljavõtete tegemine, andmete kasutamine, üleandmine, ühendamine, sulgemine, kustutamine või hävitamine või mitu eeltoodud toimingut, sõltumata toimingute teostamise viisist või kasutatavatest vahenditest.
(4) Automatiseeritud andmetöötlus on andmete töötlemine arvuti või arvutisüsteemi ja andmete töötlemiseks ettenähtud tarkvara abil.
(5) Andmekogu pidamine on andmete töötlemine, andmete töötlemise arvestuse pidamine, andmete kaitsmine ja nimetatud tegevuste korraldamine.
(6) Andmekogu laiendamine on andmekogusse kogutavate andmete loetelu täiendamine.
(7) Andmete ristkasutus on andmete ülekandmine ühest andmekogust teise või mitmes andmekogus sisalduvate andmete ühine infotehnoloogiline töötlemine.