1.1. Riiklik infopoliitika
Valitsuse infopoliitilise tegevuse üheks keskseks eesmärgiks on avaliku halduse informatiseerimine.
Infrastruktuuridele juurdepääsu kõrval on avalikkusele tähtis ka juurdepääs avalikule informatsioonile ja selle kvaliteet.
Infopoliitilised eesmärgid laiemalt on:
Infopoliitika on riigipoolne informatiseerimise raamistik või alus.
Eestis on infopoliitika halduspoliitika allosa, mis eksisteerib kõrvuti majandus-, haridus-, maksu-, sotsiaal- ja teiste halduspoliitika valdkondadega.
Infopoliitika valdkonnad, millesse riik peaks sekkuma, on:
Infopoliitika kujunemislugu:
Eesti infopoliitika kujunemisest:
Juhtstruktuur informaatikaalase tegevuse koordineerimiseks hakati Eestis looma juba vabariigi alguspäevadest:
2013 mais valmis arengukava eelnõu ja rakendusplaan aastateks 2014-2015. Viimases esitatakse konkreetsed tegevused arengukava eesmärkide elluviimiseks kahel järgmisel aastal. Arengukava täistekst on kättesaadav siit: http://infoyhiskond.eesti.ee/files/Info%C3%BChiskonna%20arengukava%202020.pdf
Põhimõte: infoühiskonna arendamisel peaks vältima ebavõrdsust ühiskonna erikihtide vahel, mitte riivama isikute privaatsust ja põhiõigusi.
Infoühiskonna arengukava keskmes on infoühiskonna ja IKT kasutuse arengu üldiste eelduste loomine ja arendamine ning ainsa eriteemana riigivalitsemise parendamine IKT abil.
Üldeesmärk: Infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärgi seadmisel on lähtutud infoühiskonna visioonist, mis näeb
ette, et IKT kasutuselevõtt peab aitama Eestil saavutada konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ ja
jätkusuutliku arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ seatud strateegilisi eesmärke.
Teisisõnu, infoühiskonna arengukava üldeesmärk on panustada mainitud sihtide saavutamisse läbi IKT
kasutuselevõtu ja uudsete lahendust loomist toetava keskkonna loomise.
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate
lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste
heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
IKT-kasutuselevõttu toetava keskkonna arendamisel lähtutakse infoühiskonna arendamise
põhimõtetest.
Üldeesmärgi saavutamiseks kavandatakse arengukavas tegevusi nelja alaeesmärgi raames, mis toetavad
infoühiskonna arengut nii eraldiseisvalt kui omavahelises koosmõjus. Alaeesmärkide seadmisel
analüüsiti, millised on infoühiskonna arengueelduste olulisimad komponendid ehk mida on vajalik
nutikate IKT-lahenduste parimal moel loomiseks, arendamiseks ja kasutuselevõtuks.
Infoühiskonna arengukava 2020 alaeesmärgid on järgmised:
1. Majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu;
2. Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja
kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu;
3. Nutikas riigivalitsemine;
4. e-Eesti tuntuse tõus maailmas.
Eesti infoühiskonna arengukava 2013 sätestab Infoühiskonnas osalemise eeldused:
inimestele on võimalik kasutada digitaalset teavet ja omavahelise suhtlemise võimalusi erinevate tehnoloogiliste laheanduste ehk kanalite kaudu;
inimesed oskavad ja tahavad kasutada loodud võimalusi ning on motiveeritud ühiskonna otsustusprotsessides aktiivselt osalema.
Infoühiskonna arengukava oodatav tulemus on:
Infoühiskonna majanduslik mõõde eeldab järgmist:
Riiklik mõõde: tõhusam valitsemine eeldab järgmist:
Infoühiskonna arendamise põhimõtted vt ptk 1.2.
Infrastruktuuridele juurdepääsu kõrval on avalikkusele tähtis ka juurdepääs avalikule informatsioonile ja selle kvaliteet.
Infopoliitilised eesmärgid laiemalt on:
- Elukvaliteedi kasv;
- Kõigile võrdse juurdepääsu tagamine avalikule informatsioonile;
- Avaliku halduse efektiivsuse tõstmine;
- Avaliku halduse legitiimsuse tõstmine.
Infopoliitika on riigipoolne informatiseerimise raamistik või alus.
Eestis on infopoliitika halduspoliitika allosa, mis eksisteerib kõrvuti majandus-, haridus-, maksu-, sotsiaal- ja teiste halduspoliitika valdkondadega.
Infopoliitika valdkonnad, millesse riik peaks sekkuma, on:
- Informatsioon ja infosüsteemid avalikus halduses ja avalikus sektoris;
- Rahvusvahelised kommunikatiivsed infrastruktuurid;
- Intellektuaalse omandi kaitse ning meetmete rakendamine arvutikuritegevuse vältimiseks;
- Infovabaduse tagamine;
- Elanike privaatsuse tagamine;
- Infosektori arengu soodustamine;
- Erinevate harupoliitikate (eelkõige regionaal-, hariduspoliitika) arendamine lähtudes infoühiskonna võimalustest;
- Ühiskonna sotsiaalse lõhestumise vältimine.
Infopoliitika kujunemislugu:
- 1993 – USA informatiseerimise raamdokument “National Information Infrastructure”
- 1994 – EL raamdokument “Euroopa infoühiskond” ja sellel baseeruv tegevuskava “Euroopa tee infoühiskonda”
- 1998 – 13. mail Riigikogu poolt vastu võetud “Eesti infopoliitika põhialused” kirjeldab riigi toimimise põhimõtteid infoühiskonna tekkele kaasaaitamisel.
Eesti infopoliitika kujunemisest:
Juhtstruktuur informaatikaalase tegevuse koordineerimiseks hakati Eestis looma juba vabariigi alguspäevadest:
- 1989: moodustati Eesti Informaatikanõukogu, mille alluvusse loodi 1990. aastal Eesti Informaatikafond.
- 1993 moodustati Riigikantselei koosseisu riigi infosüsteemidearengu koordineerimiseks infosüsteemide osakond RISO ( http://www.riso.ee/ );
- 1996 reorganiseeriti Eesti Informaatikafond Eesti Informaatikakeskuseks, seni informaatikanõukoguna funktsioneerinud asutuse asemele loodi samanimeline asjatundjate komisjon, mille eesmärgiks oli teenindada Eesti valitsust.
- 1998 võeti vastu Eesti Vabariigi Infopoliitika põhialused, mis kirjeldab infoühiskonna põhimõtteid. Sellele loogiliseks jätkuks oli
- 2004 aastal ilmunud täiendav dokument “Infopoliitika põhialused aastateks 2004- 2006”.
- "Eesti lairibastrateegia aastateks 2005-2007" koostamise vajadus tulenes Euroopa Liidu e-Euroopa tegevuskavast ja selles nähakse kiire internetiühenduse levikut eeldusena infoühiskonna ülesehitamisel.Eesmärgi hindamise kvantitatiivseks näitajaks on Eesti jõudmine püsiühenduste suhtarvult EL-i kolme juhtiva riigi hulka.
- 2013 aastal valimis aktuaalseim dokument Eesti Infoühiskonna arengukava 2013.
2013 mais valmis arengukava eelnõu ja rakendusplaan aastateks 2014-2015. Viimases esitatakse konkreetsed tegevused arengukava eesmärkide elluviimiseks kahel järgmisel aastal. Arengukava täistekst on kättesaadav siit: http://infoyhiskond.eesti.ee/files/Info%C3%BChiskonna%20arengukava%202020.pdf
Põhimõte: infoühiskonna arendamisel peaks vältima ebavõrdsust ühiskonna erikihtide vahel, mitte riivama isikute privaatsust ja põhiõigusi.
Infoühiskonna arengukava keskmes on infoühiskonna ja IKT kasutuse arengu üldiste eelduste loomine ja arendamine ning ainsa eriteemana riigivalitsemise parendamine IKT abil.
Üldeesmärk: Infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärgi seadmisel on lähtutud infoühiskonna visioonist, mis näeb
ette, et IKT kasutuselevõtt peab aitama Eestil saavutada konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“ ja
jätkusuutliku arengu strateegias „Säästev Eesti 21“ seatud strateegilisi eesmärke.
Teisisõnu, infoühiskonna arengukava üldeesmärk on panustada mainitud sihtide saavutamisse läbi IKT
kasutuselevõtu ja uudsete lahendust loomist toetava keskkonna loomise.
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate
lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste
heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
IKT-kasutuselevõttu toetava keskkonna arendamisel lähtutakse infoühiskonna arendamise
põhimõtetest.
Üldeesmärgi saavutamiseks kavandatakse arengukavas tegevusi nelja alaeesmärgi raames, mis toetavad
infoühiskonna arengut nii eraldiseisvalt kui omavahelises koosmõjus. Alaeesmärkide seadmisel
analüüsiti, millised on infoühiskonna arengueelduste olulisimad komponendid ehk mida on vajalik
nutikate IKT-lahenduste parimal moel loomiseks, arendamiseks ja kasutuselevõtuks.
Infoühiskonna arengukava 2020 alaeesmärgid on järgmised:
1. Majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu;
2. Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja
kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu;
3. Nutikas riigivalitsemine;
4. e-Eesti tuntuse tõus maailmas.
Eesti infoühiskonna arengukava 2013 sätestab Infoühiskonnas osalemise eeldused:
inimestele on võimalik kasutada digitaalset teavet ja omavahelise suhtlemise võimalusi erinevate tehnoloogiliste laheanduste ehk kanalite kaudu;
inimesed oskavad ja tahavad kasutada loodud võimalusi ning on motiveeritud ühiskonna otsustusprotsessides aktiivselt osalema.
Infoühiskonna arengukava oodatav tulemus on:
- kogu Eesti territooriumil on võimalik kasutada pakutavatele teenustele vajaliku kvaliteediga ning sarnase hinnaga Interneti teenust;
- Eesti on läinud täielikult üle digitaalsele televisioonile ja tarbijad saavad kasutada samu avalikke teenuseid sõltumata nende osutamisel kasutatavast tehnilisest lahendusest;
- kõik avaliku sektori veebileheküljed on ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele;
- kõigil elanikel on vähemalt elementaarsed oskused arvuti ning interneti kasutamiseks;
- teadlikkus nii infoühiskonna võimaluste kui ka ohtude osas on suurenenud, sh teadlikkus turvalisusest ja intellektuaalsest omandist.
Infoühiskonna majanduslik mõõde eeldab järgmist:
- Eesti ettevõtted on tänu IKT kasutuselevõtule võimelised turule tooma innovaatilisi tooteid ja teenuseid ning tõstma oluliselt oma tootlikkust;
- Eesti arvutiteadlaste ning IKT valdkonna õppejõudude arv vastab majanduse vajadustele;
- riiklikud õppekavad kõigis valdkondades on kaasajastatud tagamaks infoühiskonnas ja teadmistepõhises majanduses hakkama saamiseks vajalik tehnilis-tehnoloogiline kompetentsuse;
- Eesti IT spetsialistide arv ning kvaliteet vastab tööturu nõudmistele ning vajadustele tänu riikliku koolitustellimuse pidevale kaasajastamisele.
Riiklik mõõde: tõhusam valitsemine eeldab järgmist:
- kogu asjaajamine avalikus sektoris toimub elektrooniliselt;
- riigi infosüsteem on teenusepõhine ja toimib lähtuvalt kasutaja vajadustest, mitte ametkondikust ülesehitusest;
- Eestis kasutatavad elektroonilise isikutuvastuse rakendused vastavad maailma parimatele praktikatele ning on kasutatavad Eestis ja rahvusvaheliselt;
- teiste maade, eelkõige EL liikmesriikide kodanikele, on loodud võimalus asjakohaste Eesti e-teenuste kasutamiseks.
Infoühiskonna arendamise põhimõtted vt ptk 1.2.