1.2. Infoühiskonna arendamise põhimõtted
Infoühiskonna arengukava 2020 ptk 4 sätestab Infoühiskonna arendamise põhimõtted.
Viide arengukava täistekstile: http://infoyhiskond.eesti.ee/files/Info%C3%BChiskonna%20arengukava%202020.pdf
Eestis lähtutakse infoühiskonna arendamisel järgmistest põhimõtetest:
Kokkuvõte infoühiskonna arendamisest
Infoühiskonna arengukava 2020 rakendatakse läbi konkreetsete alameesmärkide meetmete (erinevalt arengukava esimestest versioonides on siin meetmete näol tegemist konkreetsete tegevustega, mis vastavad elluviimise eesmärkidele).
Infoühiskonna eesmärgid ja alameesmärgid vt joonis 1. Infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärk ja alaeesmärgid.
Arengukava elluviimiseks on ette nähtud rakendusplaanid ja hindamised.
Koordineerimiseks ja juhtimiseks on loodus juhtimis-struktuur.
Peamiseks juhtorganiks on Infoühiskonna nõukogu (varasem Informaatika
nõukogu), mille tööd juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister. Nõukogu moodustavad
infoühiskonna arendamise ning arengukava elluviimisega seotud peamiste riigiasutuste, samuti era- ja
vabasektori võtmeorganisatsioonide esindajad.
Infoühiskonna nõukogu ülesandeks on:
arutada ja kiita heaks arengukava rakendusplaanide eelnõud ja nende elluviimise aruandlus
enne Vabariigi Valitsusele esitamist;
arutada ja kiita heaks arengukava täiendused enne Vabariigi Valitsusele esitamist;
arutada ja kiita heaks arengukava elluviimise hindamiste lähteülesandeid ning arutada
hindamiste tulemusi;
leppida kokku arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalik sektorite vaheline tööjaotus ja
koostöö korraldus;
teha ettepanekuid ja esitada seisukohti Eesti infoühiskonna visiooni ülevaatuseks ning Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi täiendamiseks;
esitada Vabariigi Valitsusele või konkreetsetele riigiasutustele seisukohti infoühiskonna
arengut puudutavates olulistes küsimustes, sh ettepanekuid teiste valdkondlike arengukavade
sisu ja elluviimise kohta;
vajadusel esitada arvamusi IKT-poliitika alasteks Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidus ja teistes
rahvusvahelistes organisatsioonides.
Infoühiskonna arengukava (rakendusplaanide) elluviimise jooksvaks koordineerimiseks kasutatakse
vastavalt vajadusele temaatilisi või ülesandepõhiseid töörühmi ja võrgustikke (nt
dokumendihaldusnõukogu, koosvõime ekspertrühm jne).
Viide arengukava täistekstile: http://infoyhiskond.eesti.ee/files/Info%C3%BChiskonna%20arengukava%202020.pdf
Eestis lähtutakse infoühiskonna arendamisel järgmistest põhimõtetest:
- Infoühiskonna arendamine Eestis on strateegiline valik riigi konkurentsivõime ja heaolu tõstmiseks, kusjuures avalik sektor näitab infoühiskonna arendamise põhimõtete järgimisel eeskuju.
- Infoühiskonna arendamine toimub koordineeritult avaliku võimu, erasektori ja kolmanda sektori tegevuse kaudu ja kõikide osapoolte, sealhulgas IKT-lahenduste kasutajate, koostöös.
- Riik on tark tellija, jättes avaliku sektori riigihangetes võimalikult laia valiku innovaatiliste lahenduste pakkumiseks, aidates seeläbi kaasa ka IKT-sektori arengule.
- Infoühiskonda luuakse kõigile Eestimaa elanikele, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega sotsiaalsete rühmade ühiskonda integreerimisele, regionaalarengule ning kohaliku omaalgatuse toetamisele. Sealhulgas peab olema kõigil ligipääs internetile ning selles avaldatud sisule, sõltumata kasutatavast seadest.
- Infoühiskonna arendamisel tagatakse eesti keele ja kultuuri järjepidevus.
- Infoühiskonna arendamisel arvestatakse ja kaitstakse nii intellektuaalsete väärtuste loojate kui kasutajate huve.
- Infoühiskonna areng ei tohi vähendada kasutajate turvatunnet. Kindlustada tuleb mitteaktsepteeritavate riskide maandamine info- ja sidesüsteemides, arvestades turvalisuse nõuetega süsteemide disainimisel ning kogu nende elutsükli vältel.
- Tagatud peab olema inimeste põhiõiguste kaitse, isikuandmete ja identiteedi kaitse. Inimene on oma andmete omanik ning tal peab olema võimalus jälgida oma isikuandmete kasutamist.
- Infoühiskonna arendamist toetab kodumaine teadus- ja arendustegevus.
- Infoühiskonna arendamisele suunatud tegevustega ning infoühiskonna võimalustega arvestatakse kõigi valdkondlike poliitikate kujundamisel, pidades silmas, et IKT kasutuselevõtt võimaldab tõsta kõigi majandusvaldkondade konkurentsivõimet.
- Infoühiskonna arendamisel arvestatakse Euroopa Liidus ja maailmas toimuvate arengutega, aktiivse partnerina jagatakse Eesti kogemust ning õpitakse ka teistelt.
- Avalik võim kasutab oma tegevuses ära juba loodud kesksete tehnoloogiliste lahenduste (ID-kaart, X-tee).
- Infoühiskonna arendamine ei ole asi iseeneses. IKT-lahendusi arendatakse suurema tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamise eesmärgil nii avalikus kui eraksektoris.
- Avalik võim korraldab oma tegevuse nii, et sama informatsiooni küsitakse kodanikelt, ettevõtjatelt ja asutustelt reeglina ainult üks kord.
- Avalik võim suhtub võrdselt erinevatesse riist- ja tarkvaraplatvormidesse ja lahendab ühildumise läbi avatud standardite rakendamise.
- Infoühiskonna arendamisel kogutakse andmeid ja luuakse IKT-lahendusi arvestades korduvkasutatavuse põhimõtteid.
Kokkuvõte infoühiskonna arendamisest
Infoühiskonna arengukava 2020 rakendatakse läbi konkreetsete alameesmärkide meetmete (erinevalt arengukava esimestest versioonides on siin meetmete näol tegemist konkreetsete tegevustega, mis vastavad elluviimise eesmärkidele).
Infoühiskonna eesmärgid ja alameesmärgid vt joonis 1. Infoühiskonna arengukava 2020 üldeesmärk ja alaeesmärgid.
Arengukava elluviimiseks on ette nähtud rakendusplaanid ja hindamised.
Koordineerimiseks ja juhtimiseks on loodus juhtimis-struktuur.
Peamiseks juhtorganiks on Infoühiskonna nõukogu (varasem Informaatika
nõukogu), mille tööd juhib majandus- ja kommunikatsiooniminister. Nõukogu moodustavad
infoühiskonna arendamise ning arengukava elluviimisega seotud peamiste riigiasutuste, samuti era- ja
vabasektori võtmeorganisatsioonide esindajad.
Infoühiskonna nõukogu ülesandeks on:
arutada ja kiita heaks arengukava rakendusplaanide eelnõud ja nende elluviimise aruandlus
enne Vabariigi Valitsusele esitamist;
arutada ja kiita heaks arengukava täiendused enne Vabariigi Valitsusele esitamist;
arutada ja kiita heaks arengukava elluviimise hindamiste lähteülesandeid ning arutada
hindamiste tulemusi;
leppida kokku arengukava eesmärkide elluviimiseks vajalik sektorite vaheline tööjaotus ja
koostöö korraldus;
teha ettepanekuid ja esitada seisukohti Eesti infoühiskonna visiooni ülevaatuseks ning Vabariigi
Valitsuse tegevusprogrammi täiendamiseks;
esitada Vabariigi Valitsusele või konkreetsetele riigiasutustele seisukohti infoühiskonna
arengut puudutavates olulistes küsimustes, sh ettepanekuid teiste valdkondlike arengukavade
sisu ja elluviimise kohta;
vajadusel esitada arvamusi IKT-poliitika alasteks Eesti seisukohtadeks Euroopa Liidus ja teistes
rahvusvahelistes organisatsioonides.
Infoühiskonna arengukava (rakendusplaanide) elluviimise jooksvaks koordineerimiseks kasutatakse
vastavalt vajadusele temaatilisi või ülesandepõhiseid töörühmi ja võrgustikke (nt
dokumendihaldusnõukogu, koosvõime ekspertrühm jne).