3.3. Riigi infosüsteemide arendamine
Üldised soovitused riigi infosüsteemide arendamiseks on toodud RISO poolt koostatud "Riigi infosüsteemi koosvõime raamistikus" (Versioon 3.0 2011, Kinnitatud majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga 11-0377, 22.12.2011). Kättesaadav:
http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik
Koosvõime on erinevate ja erilaadsete organisatsioonide võime suhelda vastastikku kasulike ja kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamiseks, vahetades omavahel informatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemidel põhineva andmevahetuse kaudu.
Standarditel ja avatud platvormidel põhinev koosvõime on Euroopa konkurentsivõime strateegia „Euroopa 2020“ ühe juhtalgatuse – Euroopa digitaalarengu tegevuskava – eesmärkide saavutamise eeldus. Seega pole koosvõime pelgalt infotehnoloogiline küsimus, vaid haarab infoühiskonna väga paljusid tahke.
Koosvõimeraamistik on organisatsioonidevaheline kokkulepe ja instrument koosvõime saavutamiseks. Raamistik on Eesti avaliku sektori infosüsteemide ja teenuste koosvõimet käsitlevate nõuete, standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori asutuste, ettevõtete ja kodanike teenindamise nii Eestis kui ka üleeuroopaliselt.
Koosvõime raamistik on juhendmaterjal avaliku sektori infotehnoloogia (IT) õigusaktide ettevalmistamisel, IT-lahenduste kavandamisel ning IT-alaste riigihangete korraldamisel.
Koosvõimeraamistiku eesmärk on tõhustada Eesti avaliku sektori toimimist, parandades Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ning ettevõtetele pakutavaid teenuseid. Raamistiku konkreetsemad eesmärgid on:
• Aidata kaasa teenusepõhise ühiskonna arengule, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda ilma, et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhiliselt struktuurist ja rollide jaotusest selles.
• Muuta riigi infosüsteemi infopoliitiliste otsuste tegemine läbipaistvaks.
• Toetada riigi infosüsteemi koosarenemist.
• Luua tingimused vabaks konkurentsiks järgides kokkulepitud raamistikku.
• Vähendada avaliku sektori (IT) kulusid.
Koosvõimeraamistiku sihtrühm on asutuste tegevjuhid (CEO), finantsjuhid (CFO), infoturbejuhid (CISO), äriprotsesside, tehnoloogia ja teenuste arendamise eest vastutavad juhid (CISO) ja IT juhid CTO) . Samuti on käesolev dokument juhendmaterjaliks avalikule sektorile arendus- ja haldusteenuseid pakkuva erasektori asutuste juhtidele ja projektijuhtidele.
Koosvõimeraamistiku ja sellega seotud dokumentide väljatöötamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kui riigi infosüsteemi arendamise eest vastutav ministeerium. MKMi juurde on loodud ametkondadevaheline riigi infosüsteemide koosvõime töögrupp, kelle ülesanne on nõustada ministeeriumi koosvõimeraamistiku dokumentide väljatöötamisel. Koosvõimeraamistiku alateemade jaoks on lisaks loodud ametlikke ja mitteametlikke töögruppe.
Koosvõimeraamistiku ajalugu
Riigi infosüsteemi koosvõime raamistiku esimene dokument „Riigi IT koosvõime raamistik“ avaldati 2004. aastal. Selle maht ja olulisus on aastatega suurenenud ning praegune, kolmas versioon erineb eelmistest mõnevõrra. Ühelt poolt kajastab uus koosvõimeraamistik Euroopa Liidu koosvõimestrateegia ja -raamistiku põhimõtteid. Teisalt käsitletakse siin koosvõimet eelkõige teenuste, infosüsteemide ja haldusprotsesside koosvõime tähenduses. Sestap on raamistik saanud nüüd ka veidi üldisema pealkirja.
Raamistiku sisu
Raamistik sisaldab ühiseid kokkulepitud elemente nagu dokumentide loetelu, sõnastik, arusaamad, põhimõtted, poliitika, juhendid, soovitused ja praktika.
Raamistiku dokumendid on jagatud nelja gruppi:
I. Üldised dokumendid
• Raamistik (käesolev dokument)
• Koosvõime sõnastik
• Koosvõime nõuetele vastavuse hindamise küsimustik
II. Koosvõime mõõtmete ja valdkondade raamistikud
• Spetsiifiliste/erinevate valdkondade koosvõime dokumendid (nt semantiline koosvõime, turvalisus, tarkvara, veebid, dokumendihaldus, avatud standardid, arendusraamistik)
III. Infrastruktuur
• Ühiste infrastruktuuriteenuste arhitektuur (nt magistraalvõrk Peatee, elektroonse identiteedi infrastruktuur, turvaline andmevahetuskiht X-tee)
IV. Juhendid
• Juhendid ja korrad (dokumendid, mis toetavad ning konkretiseerivad II ja III taseme dokumente).
Koosvõimeraamistik on Eesti riigi infopoliitiline dokument, mis lähtub Euroopa koosvõimeraamistikust ja võtab aluseks selle 12 põhimõtet:
1) subsidiaarsus ja proportsionaalsus
2) kasutajakesksus
3) kaasatus ja kättesaadavus
4) turvalisus ja privaatsus
5) mitmekeelsus
6) haldusprotsesside lihtsustamine
7) läbipaistvus
8) teabe säilitamine
9) avatus
10) taaskasutamine
11) tehnoloogiline neutraalsus
12) tulemuslikkus ja tõhusus
Kõige olulisem ja üldisem põhimõte on subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte. Põhimõtted 2–8 käsitlevad lõppkasutaja vajadusi ja ootusi. Põhimõtted 9–12 on suunatud avaliku sektori asutuste ühistegevusele.
Kuigi aluspõhimõtted on üle võetud Euroopa raamistikust, ei korrata alljärgnevas Euroopa käsitlust, vaid tuuakse välja nende põhimõtete rakendamise iseärasused ja täpsustused Eesti kontekstis.
Raamistiku dokumendis on käsitletud sellised teemad nagu teenuste mudel ja teenuseruum (teenuse mõiste ja tasemed), koosvõime mõõtmed (poliitiline kontekst; õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline koosvõime), avatud standardid, tarkvara ja avatud spetsifikatsioonid, ühised infrastruktuuriteenused, raamistike haldamine ja ühtlustamine Euroopa raamistikega.
E-harta
Riigi infosüsteemide arendamisele aitab kaasa Riigikontrolli poolt 2008. aastal koostatud E-riigi harta ehk E-harta."Igaühe õigused e-riigis" ehk lühidalt e-riigi harta soovib koondada hea halduse põhimõtted ühte kohta ning sillutada nii teed nende põhimõtete paremale rakendamisele. Hartas on toodud hindamiskriteeriumid avalike teenuste kohta.
Harta jääb ajas arenevaks ühiselt koostatavaks dokumendiks, mis ühtaegu annab inimesele teada tema õigused, ametiasutustele nende arengueesmärgid ja Riigikontrollile tulevaste auditite tegemise aluse. Harta toimkonda on kogunenud e-riigi ehitajad mitmetest eluvaldkondadest, kes tegutsevad Riigikontrolli eestvedamisel.
Kokkuvõte: Riigi infosüsteemide arendamine
Riigi infosüsteemdie arendamine toimub riigi IT asutuste (RIK, RIA, SMIT, RMIT) ja ministeeriumite omavahelises koostöös. Arendamisel juhindutakse riigi infopoliitika põhialustest, riigi infosüsteemi koosvõime raamistikust ja E-hartast.
http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik
Koosvõime on erinevate ja erilaadsete organisatsioonide võime suhelda vastastikku kasulike ja kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamiseks, vahetades omavahel informatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemidel põhineva andmevahetuse kaudu.
Standarditel ja avatud platvormidel põhinev koosvõime on Euroopa konkurentsivõime strateegia „Euroopa 2020“ ühe juhtalgatuse – Euroopa digitaalarengu tegevuskava – eesmärkide saavutamise eeldus. Seega pole koosvõime pelgalt infotehnoloogiline küsimus, vaid haarab infoühiskonna väga paljusid tahke.
Koosvõimeraamistik on organisatsioonidevaheline kokkulepe ja instrument koosvõime saavutamiseks. Raamistik on Eesti avaliku sektori infosüsteemide ja teenuste koosvõimet käsitlevate nõuete, standardite ja juhendite kogum, mis tagab avaliku sektori asutuste, ettevõtete ja kodanike teenindamise nii Eestis kui ka üleeuroopaliselt.
Koosvõime raamistik on juhendmaterjal avaliku sektori infotehnoloogia (IT) õigusaktide ettevalmistamisel, IT-lahenduste kavandamisel ning IT-alaste riigihangete korraldamisel.
Koosvõimeraamistiku eesmärk on tõhustada Eesti avaliku sektori toimimist, parandades Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele ning ettevõtetele pakutavaid teenuseid. Raamistiku konkreetsemad eesmärgid on:
• Aidata kaasa teenusepõhise ühiskonna arengule, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda ilma, et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhiliselt struktuurist ja rollide jaotusest selles.
• Muuta riigi infosüsteemi infopoliitiliste otsuste tegemine läbipaistvaks.
• Toetada riigi infosüsteemi koosarenemist.
• Luua tingimused vabaks konkurentsiks järgides kokkulepitud raamistikku.
• Vähendada avaliku sektori (IT) kulusid.
Koosvõimeraamistiku sihtrühm on asutuste tegevjuhid (CEO), finantsjuhid (CFO), infoturbejuhid (CISO), äriprotsesside, tehnoloogia ja teenuste arendamise eest vastutavad juhid (CISO) ja IT juhid CTO) . Samuti on käesolev dokument juhendmaterjaliks avalikule sektorile arendus- ja haldusteenuseid pakkuva erasektori asutuste juhtidele ja projektijuhtidele.
Koosvõimeraamistiku ja sellega seotud dokumentide väljatöötamist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kui riigi infosüsteemi arendamise eest vastutav ministeerium. MKMi juurde on loodud ametkondadevaheline riigi infosüsteemide koosvõime töögrupp, kelle ülesanne on nõustada ministeeriumi koosvõimeraamistiku dokumentide väljatöötamisel. Koosvõimeraamistiku alateemade jaoks on lisaks loodud ametlikke ja mitteametlikke töögruppe.
Koosvõimeraamistiku ajalugu
Riigi infosüsteemi koosvõime raamistiku esimene dokument „Riigi IT koosvõime raamistik“ avaldati 2004. aastal. Selle maht ja olulisus on aastatega suurenenud ning praegune, kolmas versioon erineb eelmistest mõnevõrra. Ühelt poolt kajastab uus koosvõimeraamistik Euroopa Liidu koosvõimestrateegia ja -raamistiku põhimõtteid. Teisalt käsitletakse siin koosvõimet eelkõige teenuste, infosüsteemide ja haldusprotsesside koosvõime tähenduses. Sestap on raamistik saanud nüüd ka veidi üldisema pealkirja.
Raamistiku sisu
Raamistik sisaldab ühiseid kokkulepitud elemente nagu dokumentide loetelu, sõnastik, arusaamad, põhimõtted, poliitika, juhendid, soovitused ja praktika.
Raamistiku dokumendid on jagatud nelja gruppi:
I. Üldised dokumendid
• Raamistik (käesolev dokument)
• Koosvõime sõnastik
• Koosvõime nõuetele vastavuse hindamise küsimustik
II. Koosvõime mõõtmete ja valdkondade raamistikud
• Spetsiifiliste/erinevate valdkondade koosvõime dokumendid (nt semantiline koosvõime, turvalisus, tarkvara, veebid, dokumendihaldus, avatud standardid, arendusraamistik)
III. Infrastruktuur
• Ühiste infrastruktuuriteenuste arhitektuur (nt magistraalvõrk Peatee, elektroonse identiteedi infrastruktuur, turvaline andmevahetuskiht X-tee)
IV. Juhendid
• Juhendid ja korrad (dokumendid, mis toetavad ning konkretiseerivad II ja III taseme dokumente).
Koosvõimeraamistik on Eesti riigi infopoliitiline dokument, mis lähtub Euroopa koosvõimeraamistikust ja võtab aluseks selle 12 põhimõtet:
1) subsidiaarsus ja proportsionaalsus
2) kasutajakesksus
3) kaasatus ja kättesaadavus
4) turvalisus ja privaatsus
5) mitmekeelsus
6) haldusprotsesside lihtsustamine
7) läbipaistvus
8) teabe säilitamine
9) avatus
10) taaskasutamine
11) tehnoloogiline neutraalsus
12) tulemuslikkus ja tõhusus
Kõige olulisem ja üldisem põhimõte on subsidiaarsuse ehk lähimuse põhimõte. Põhimõtted 2–8 käsitlevad lõppkasutaja vajadusi ja ootusi. Põhimõtted 9–12 on suunatud avaliku sektori asutuste ühistegevusele.
Kuigi aluspõhimõtted on üle võetud Euroopa raamistikust, ei korrata alljärgnevas Euroopa käsitlust, vaid tuuakse välja nende põhimõtete rakendamise iseärasused ja täpsustused Eesti kontekstis.
Raamistiku dokumendis on käsitletud sellised teemad nagu teenuste mudel ja teenuseruum (teenuse mõiste ja tasemed), koosvõime mõõtmed (poliitiline kontekst; õiguslik, organisatsiooniline, semantiline ja tehniline koosvõime), avatud standardid, tarkvara ja avatud spetsifikatsioonid, ühised infrastruktuuriteenused, raamistike haldamine ja ühtlustamine Euroopa raamistikega.
E-harta
Riigi infosüsteemide arendamisele aitab kaasa Riigikontrolli poolt 2008. aastal koostatud E-riigi harta ehk E-harta."Igaühe õigused e-riigis" ehk lühidalt e-riigi harta soovib koondada hea halduse põhimõtted ühte kohta ning sillutada nii teed nende põhimõtete paremale rakendamisele. Hartas on toodud hindamiskriteeriumid avalike teenuste kohta.
Harta jääb ajas arenevaks ühiselt koostatavaks dokumendiks, mis ühtaegu annab inimesele teada tema õigused, ametiasutustele nende arengueesmärgid ja Riigikontrollile tulevaste auditite tegemise aluse. Harta toimkonda on kogunenud e-riigi ehitajad mitmetest eluvaldkondadest, kes tegutsevad Riigikontrolli eestvedamisel.
Kokkuvõte: Riigi infosüsteemide arendamine
Riigi infosüsteemdie arendamine toimub riigi IT asutuste (RIK, RIA, SMIT, RMIT) ja ministeeriumite omavahelises koostöös. Arendamisel juhindutakse riigi infopoliitika põhialustest, riigi infosüsteemi koosvõime raamistikust ja E-hartast.