3.1. Riigi infosüsteemide koordineerimine ja koostöö
Riigi infosüsteemide arendamist koordineerib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Riigi infosüsteemide osakond (RISO - http://www.riso.ee/et )
on MKM-i struktuuriüksus, mis allub ja saab ülesandeid kantslerilt.
RISO tegevus riigi infosüsteemide alase töö koordineerimisel eeldab tihedat koostööd kõigi valitsusasutustega.
RISO tegeleb riigi infosüsteemide strateegia, koosvõime ja rahvusvahelise koostööga.
RISO koordineerib IT standardimist, riigi infosüsteemi koosvõime raamistikku ning infoühiskonna uuringuid ja infoühiskonna arengukavasid (riigi infopoliitikat).
MKM ja tema hallatav Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA - https://www.ria.ee/) on ühtlasi riigi infopoliitika peamisteks elluviijateks.
RIA koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel.
RIA peamised infosüsteemi valdkonnad on:
Täiendavalt koordineerib RIA riigi küberturbe valdkondi:
ASOnet
http://www.ria.ee/ASO
Ministeeriumide koostööst sai alguse riigiasutuste andmeside magistraalvõrgu PeaTee väljaehitamine
ASOnet'i haldab ja arendab riigiasutuste magistraalvõrku PeaTee, mis on alguse saanud Piirivalveameti, Tolliameti ja Politseiameti ametkondlikust võrgust.
PeaTee võrku on ühendatud üle 20 000 arvuti. Hetkel kasutab PeaTee teenuseid üle 850 riigi- ja omavalitsusasutuse või selle allüksuse sh osutab ASOnet´i kaudu neile juurdepääsuühenduste haldusteenust orienteeruvalt 50% ühendustest.
Riigi IT-d koordineeritakse mitmete valitsusasutuste kaudu (ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused) vt allolev Joonis 1. Riigi IT koordineerimine.
Oluline on riigiasutustes IT juhi oskuste ning teadmiste pidev arendamine, samuti IT juhtide koostöö korraldamine ning ühiselt probleemidele lahenduste otsimine.
Riigi infosüsteemide osakond (RISO - http://www.riso.ee/et )
on MKM-i struktuuriüksus, mis allub ja saab ülesandeid kantslerilt.
RISO tegevus riigi infosüsteemide alase töö koordineerimisel eeldab tihedat koostööd kõigi valitsusasutustega.
RISO tegeleb riigi infosüsteemide strateegia, koosvõime ja rahvusvahelise koostööga.
RISO koordineerib IT standardimist, riigi infosüsteemi koosvõime raamistikku ning infoühiskonna uuringuid ja infoühiskonna arengukavasid (riigi infopoliitikat).
MKM ja tema hallatav Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA - https://www.ria.ee/) on ühtlasi riigi infopoliitika peamisteks elluviijateks.
RIA koordineerib riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel.
RIA peamised infosüsteemi valdkonnad on:
- Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA;
- Andmevahetuskiht x-tee;
- Riigiasutuste andmeside ASO;
- Riigiportaal Eesti.ee;
- Avaliku võtme infrastruktuur PKI;
- Dokumendivahetuskeskus DVK;
- IT taristu;
- Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm.
Täiendavalt koordineerib RIA riigi küberturbe valdkondi:
- Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse KIIK;
- Infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE;
- Turvaintsidentide käsitlemine CERT Eesti;
- Järelvalve: Konsulteerib avalike teenuste osutajaid, kuidas oma infosüsteeme nõuetekohaselt hallata ja teostab nende üle järelevalvet.
ASOnet
http://www.ria.ee/ASO
Ministeeriumide koostööst sai alguse riigiasutuste andmeside magistraalvõrgu PeaTee väljaehitamine
ASOnet'i haldab ja arendab riigiasutuste magistraalvõrku PeaTee, mis on alguse saanud Piirivalveameti, Tolliameti ja Politseiameti ametkondlikust võrgust.
PeaTee võrku on ühendatud üle 20 000 arvuti. Hetkel kasutab PeaTee teenuseid üle 850 riigi- ja omavalitsusasutuse või selle allüksuse sh osutab ASOnet´i kaudu neile juurdepääsuühenduste haldusteenust orienteeruvalt 50% ühendustest.
Riigi IT-d koordineeritakse mitmete valitsusasutuste kaudu (ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused) vt allolev Joonis 1. Riigi IT koordineerimine.
Oluline on riigiasutustes IT juhi oskuste ning teadmiste pidev arendamine, samuti IT juhtide koostöö korraldamine ning ühiselt probleemidele lahenduste otsimine.
RIA arenguvisioon ja missioon
Arenguvisioon
Riigi infosüsteem on infoühiskonna alustala ning elukvaliteedi ja konkurentsivõime tagaja.
RIA on arvestatav kompetentsikeskus, kus töötavad inimesed, kes on motiveeritud saavutama RIA strateegilisi eesmärke.
Missioon
Koordineerime riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel, rakendades targalt IT võimalusi.
RIA kujunemislugu
1990 – Detsembris moodustati Riigikantselei haldusalas Eesti Informaatikafond (EIF), mis oli aasta varem moodustatud Eesti Informaatikanõukogu tööorgan.
1993 – Märtsis moodustati Riigikantselei koosseisu riigi infosüsteemide osakond (RISO), kelle olulisim koostööpartner oli Eesti Informaatikafond.
1996 – Eesti Informaatikafond reorganiseeriti Eesti Informaatikakeskuseks (EIK), mis oli Riigikantselei hallatav riigiasutus. Eesti Informaatikanõukogu reorganiseeriti valitsust nõustavaks komisjoniks ja selle funktisoonid muutusid.
2000 – Loodi Teede- ja Sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakond.
2001 – Eesti Informaatikakeskus viidi üle Teede- ja Sideministeeriumi haldusalasse hallatava riigiasutusena.
2003 – Mais loodi Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse liitmisel Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA).
1. juuni 2011 – Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest sai Riigi Infosüsteemi Amet.
Arenguvisioon
Riigi infosüsteem on infoühiskonna alustala ning elukvaliteedi ja konkurentsivõime tagaja.
RIA on arvestatav kompetentsikeskus, kus töötavad inimesed, kes on motiveeritud saavutama RIA strateegilisi eesmärke.
Missioon
Koordineerime riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel, rakendades targalt IT võimalusi.
RIA kujunemislugu
1990 – Detsembris moodustati Riigikantselei haldusalas Eesti Informaatikafond (EIF), mis oli aasta varem moodustatud Eesti Informaatikanõukogu tööorgan.
1993 – Märtsis moodustati Riigikantselei koosseisu riigi infosüsteemide osakond (RISO), kelle olulisim koostööpartner oli Eesti Informaatikafond.
1996 – Eesti Informaatikafond reorganiseeriti Eesti Informaatikakeskuseks (EIK), mis oli Riigikantselei hallatav riigiasutus. Eesti Informaatikanõukogu reorganiseeriti valitsust nõustavaks komisjoniks ja selle funktisoonid muutusid.
2000 – Loodi Teede- ja Sideministeeriumi riigi infosüsteemide osakond.
2001 – Eesti Informaatikakeskus viidi üle Teede- ja Sideministeeriumi haldusalasse hallatava riigiasutusena.
2003 – Mais loodi Eesti Informaatikakeskuse ja Riigihangete Keskuse liitmisel Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA).
1. juuni 2011 – Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusest sai Riigi Infosüsteemi Amet.