Kokkuvõte
Kokkuvõte: E-teenusele esitatavad nõuded
Teenus laiemas tähenduses on iseseisev kogum organisatsiooni järjestikusi funktsionaalsusi. Kitsamas tähenduses on teenus (ka talitlusteenus) organisatsiooni poolt ühte või mitut talitlusprotsessi toetav, lõppkasutajale tervikuna tajutav funktsionaalsus.
e-teenus on teenus, mida osutatakse osaliselt või täielikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.
Infrastruktuuri teenus on ühe või mitme teenuse osutamiseks või infosüsteemi haldamiseks kasutatav ühine tehniline funktsionaalsus.
Avalik teenus on organisatsiooni poolt kodanikele, asutustele, ettevõtetele või teistele organisatsioonidele pakutav teenus. Avalikku teenust iseloomustab vähemalt üks järgmistest tunnustest:
• teenuse osutamine ja kasutamine on ühiskonna kui terviku avalik huvi
• riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes reguleerivad teenuste osutamist õigusaktid
• eraettevõtetes ja muudes organisatsioonides reguleerivad teenuste osutamist õigusaktid või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega sõlmitud lepingud.
Avalik teenus elektroonilises keskkonnas peab olema selle teenuse sihtrühma liikmetele kättesaadav viisil, kus:
• teenust osutatakse kasutajale võimalikult lähedal
• kasutaja suudab seda teenust kasutada minimaalse eelneva koolitusega
• kasutaja käest küsitakse võimalikult vähe informatsiooni
• tagatud on teenuse kasutamise turvalisus iga kasutaja jaoks.
Agregaatteenus ehk kompleksteenus kombineeritakse usaldusväärsetest baasteenustest. Kasutaja tajub kompleksteenust ühe teenusena. Kui kompleksteenust osutab teenuse vahendaja, peab vahendajal olema õigus baasteenuseid kasutada. Kuigi kompleksteenuste osutamine erineb tehnoloogiliselt baasteenuse osutamisest, käsitletakse teda RIHAs samaväärsena mis tahes muu teenusega. Kui avaliku sektori baasteenuseid osutab enamasti avalik sektor ise, siis kompleksteenuseid pakub pigem erasektor.
Agregaatteenuse korral on võimalik luua X-tee komplekspäringuid. Nende päringute korral on agregaatteenuste ülesehituse keerukuse tõttu oht ligi pääseda ka andmetele, millele algselt ligipääsu polnud. Samuti on võimalik kombineerida erinevatest andmekogudest pärit avalikke andmeid, mille kokkupanek võib kasutajaid profileerida. Agregaatteenuste korral tuleb erilist tähelepanu pöörata turvalisusega seotud riskidele, mis on seotud teenuse kasutamise õigustega, ja andmete kombineerimise ohule.
Autentimine (identifitseerimine)
on toiming, mille käigus tehakse kindlaks teenuse kasutamist taotlev isik ja/või infosüsteem.
Infosüsteem autenditakse (X-teel) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi antud turvaserveri sertifikaadi alusel.
Lõppkasutaja autentimise eest vastutab teenuse vahendaja. Lõppkasutajad autenditakse kvalifitseeritud sertifikaadiga (ID-kaart, mobiil-ID jms). Autenditud infosüsteemi teenuseid kasutavad programmid autenditakse täiendavalt nende käivitamisel selle programmi eest vastutava isiku sertifikaadi alusel. Kodanikud ja ettevõtjad, kes kasutavad teenuseid teabevärava eesti.ee kaudu, autenditakse ID-kaardiga või internetipankade vahendusel.
Kasutaja autoriseerimine on toiming, mille käigus määratakse kindlaks ning omistatakse autenditud kasutajale õigused teenust kasutada.
Kasutajainfosüsteemi kaudu teenuseid kasutavaid isikuid autoriseerib seda süsteemi haldav asutus. Kasutajaid võib autoriseerida mõne teise registri kaudu (nt perearstide register) või teatud reeglite alusel. Nii saavad personaalse portaali kasutajad isikukoodi alusel kasutusõiguse neile suunatud teenustele.
Põhiteenus (ka sidusteenus) on ühe organisatsiooni toiming, mis on teise organisatsiooni toiminguks vajalik osa, kuid mis selle organisatsiooni sees üksikuna vaadelduna ei pruugi omada iseseisvat tähendust.
Põhiteenust kasutavad infosüsteemid (programmid). Põhiteenus ei tarvitse olla seda teostava organisatsiooni iseseisev teenus, vaid see võib olla:
• teise organisatsiooni osutatava avaliku teenuse osa või
• teise allorganisatsiooni sisemise tööprotsessi osa.
Taaskasutamine. Avaliku sektori asutused koguvad, väljastavad, paljundavad ja levitavad dokumente oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Nende dokumentide kasutamine muuks otstarbeks on taaskasutamine.
Teenuse tasemed
Euroopa koosvõimeraamistikus eristatakse viit teenusetaset: teabeteenus, blanketiteenus, veebivorm, täiselektroonne teenus ja personaliseeritud täiselektroonne teenus.
Teabeteenus. Kasutaja saab veebis lugeda teenuse kohta infot ja selle interneti vahendusel oma arvutisse laadida. Kodanike ja ettevõtjate jaoks on sellise teenuse pakkumise vahendid teabevärav eesti.ee, asutuste veebilehed või teised kasutajainfosüsteemid.
Blanketiteenus. Blankette saab internetist alla laadida ja teenusekasutaja võib need täidetult asutusele isiklikult viia või saata tavaposti, faksi või e-kirja teel. Kodanike ja ettevõtjate blanketid PEAVAD olema avatud formaatides allalaaditavad asutuste veebilehtedelt.
Veebivorm. Veebivorm on blanketiteenusega sarnane, kuid selle saab kasutaja täita arvutis ja saata asutusele otse veebilehelt. Kinnituse vormi salvestamise kohta saab kasutaja asutuse infosüsteemis.
Täiselektroonne teenus. Teenust taotletakse ja teostatakse elektroonselt. Täiselektroonne teenus ei nõua kasutajalt täiendavat paberitööd.
Personaliseeritud täiselektroonne teenus. E-teenus, mille käigus kontrollitakse teenusekasutaja andmeid erinevates registrites ja mille korral osa andmeid vormides on eeltäidetud.
Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud 20 eelisarendamist vajavas elektroonses teenuses, millest 12 on elukaareteenused ja 8 ettevõtlusteenused. vt joonis Avalike teenuste mudel.
Elukaareteenused on järgmised:
• tulumaks: deklaratsioon, maksustamisest teavitamine
• tööotsinguteenused tööbüroode vahendusel
• sotsiaaltoetused: töötu abiraha, lapsetoetus, kulutused meditsiinile (hüvitus või otsene tasumine), üliõpilastoetus
• isikut tõendavad dokumendid (pass ja juhiluba)
• auto registreerimine (uued, kasutatud ja sissetoodud autod)
• ehitusloa taotlemine
• politseile avalduse tegemine (nt varguse korral)
• avalikud raamatukogud (ligipääs kataloogidele, otsinguvahendid)
• tunnistused (sünd, abielu): päring ja vastus
• kõrgkooli/ülikooli sisseastumine
• elukohamuutusest teatamine (aadressi muutus)
• terviseteenused (nt interaktiivne nõustamine).
Ettevõtlusteenused on järgmised:
• töötajate sotsiaalne toetus
• ettevõtte tulumaks: deklareerimine, teatamine
• käibemaks: deklareerimine, teatamine
• uue organisatsiooni registreerimine
• andmete esitamine statistikaga tegelevatele ametkondadele
• tollideklaratsioonid
• keskkonnaload (lisandub aruandlus)
• riigihanked.
Info avalikes huvides osutatavate teenuste kohta avaldatakse peale teenusevahendaja portaali ka teabeväravas eesti.ee. Koosvõimeliste süsteemide korral peaks teenusevahendajate teabe avaldamine eesti.ee portaalis toimuma automaatselt.
Lisaks registreeritakse võrguteenused riigi infosüsteemi haldussüsteemi registris RIHA.
Teenus laiemas tähenduses on iseseisev kogum organisatsiooni järjestikusi funktsionaalsusi. Kitsamas tähenduses on teenus (ka talitlusteenus) organisatsiooni poolt ühte või mitut talitlusprotsessi toetav, lõppkasutajale tervikuna tajutav funktsionaalsus.
e-teenus on teenus, mida osutatakse osaliselt või täielikult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil.
Infrastruktuuri teenus on ühe või mitme teenuse osutamiseks või infosüsteemi haldamiseks kasutatav ühine tehniline funktsionaalsus.
Avalik teenus on organisatsiooni poolt kodanikele, asutustele, ettevõtetele või teistele organisatsioonidele pakutav teenus. Avalikku teenust iseloomustab vähemalt üks järgmistest tunnustest:
• teenuse osutamine ja kasutamine on ühiskonna kui terviku avalik huvi
• riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes reguleerivad teenuste osutamist õigusaktid
• eraettevõtetes ja muudes organisatsioonides reguleerivad teenuste osutamist õigusaktid või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega sõlmitud lepingud.
Avalik teenus elektroonilises keskkonnas peab olema selle teenuse sihtrühma liikmetele kättesaadav viisil, kus:
• teenust osutatakse kasutajale võimalikult lähedal
• kasutaja suudab seda teenust kasutada minimaalse eelneva koolitusega
• kasutaja käest küsitakse võimalikult vähe informatsiooni
• tagatud on teenuse kasutamise turvalisus iga kasutaja jaoks.
Agregaatteenus ehk kompleksteenus kombineeritakse usaldusväärsetest baasteenustest. Kasutaja tajub kompleksteenust ühe teenusena. Kui kompleksteenust osutab teenuse vahendaja, peab vahendajal olema õigus baasteenuseid kasutada. Kuigi kompleksteenuste osutamine erineb tehnoloogiliselt baasteenuse osutamisest, käsitletakse teda RIHAs samaväärsena mis tahes muu teenusega. Kui avaliku sektori baasteenuseid osutab enamasti avalik sektor ise, siis kompleksteenuseid pakub pigem erasektor.
Agregaatteenuse korral on võimalik luua X-tee komplekspäringuid. Nende päringute korral on agregaatteenuste ülesehituse keerukuse tõttu oht ligi pääseda ka andmetele, millele algselt ligipääsu polnud. Samuti on võimalik kombineerida erinevatest andmekogudest pärit avalikke andmeid, mille kokkupanek võib kasutajaid profileerida. Agregaatteenuste korral tuleb erilist tähelepanu pöörata turvalisusega seotud riskidele, mis on seotud teenuse kasutamise õigustega, ja andmete kombineerimise ohule.
Autentimine (identifitseerimine)
on toiming, mille käigus tehakse kindlaks teenuse kasutamist taotlev isik ja/või infosüsteem.
Infosüsteem autenditakse (X-teel) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi antud turvaserveri sertifikaadi alusel.
Lõppkasutaja autentimise eest vastutab teenuse vahendaja. Lõppkasutajad autenditakse kvalifitseeritud sertifikaadiga (ID-kaart, mobiil-ID jms). Autenditud infosüsteemi teenuseid kasutavad programmid autenditakse täiendavalt nende käivitamisel selle programmi eest vastutava isiku sertifikaadi alusel. Kodanikud ja ettevõtjad, kes kasutavad teenuseid teabevärava eesti.ee kaudu, autenditakse ID-kaardiga või internetipankade vahendusel.
Kasutaja autoriseerimine on toiming, mille käigus määratakse kindlaks ning omistatakse autenditud kasutajale õigused teenust kasutada.
Kasutajainfosüsteemi kaudu teenuseid kasutavaid isikuid autoriseerib seda süsteemi haldav asutus. Kasutajaid võib autoriseerida mõne teise registri kaudu (nt perearstide register) või teatud reeglite alusel. Nii saavad personaalse portaali kasutajad isikukoodi alusel kasutusõiguse neile suunatud teenustele.
Põhiteenus (ka sidusteenus) on ühe organisatsiooni toiming, mis on teise organisatsiooni toiminguks vajalik osa, kuid mis selle organisatsiooni sees üksikuna vaadelduna ei pruugi omada iseseisvat tähendust.
Põhiteenust kasutavad infosüsteemid (programmid). Põhiteenus ei tarvitse olla seda teostava organisatsiooni iseseisev teenus, vaid see võib olla:
• teise organisatsiooni osutatava avaliku teenuse osa või
• teise allorganisatsiooni sisemise tööprotsessi osa.
Taaskasutamine. Avaliku sektori asutused koguvad, väljastavad, paljundavad ja levitavad dokumente oma avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Nende dokumentide kasutamine muuks otstarbeks on taaskasutamine.
Teenuse tasemed
Euroopa koosvõimeraamistikus eristatakse viit teenusetaset: teabeteenus, blanketiteenus, veebivorm, täiselektroonne teenus ja personaliseeritud täiselektroonne teenus.
Teabeteenus. Kasutaja saab veebis lugeda teenuse kohta infot ja selle interneti vahendusel oma arvutisse laadida. Kodanike ja ettevõtjate jaoks on sellise teenuse pakkumise vahendid teabevärav eesti.ee, asutuste veebilehed või teised kasutajainfosüsteemid.
Blanketiteenus. Blankette saab internetist alla laadida ja teenusekasutaja võib need täidetult asutusele isiklikult viia või saata tavaposti, faksi või e-kirja teel. Kodanike ja ettevõtjate blanketid PEAVAD olema avatud formaatides allalaaditavad asutuste veebilehtedelt.
Veebivorm. Veebivorm on blanketiteenusega sarnane, kuid selle saab kasutaja täita arvutis ja saata asutusele otse veebilehelt. Kinnituse vormi salvestamise kohta saab kasutaja asutuse infosüsteemis.
Täiselektroonne teenus. Teenust taotletakse ja teostatakse elektroonselt. Täiselektroonne teenus ei nõua kasutajalt täiendavat paberitööd.
Personaliseeritud täiselektroonne teenus. E-teenus, mille käigus kontrollitakse teenusekasutaja andmeid erinevates registrites ja mille korral osa andmeid vormides on eeltäidetud.
Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud 20 eelisarendamist vajavas elektroonses teenuses, millest 12 on elukaareteenused ja 8 ettevõtlusteenused. vt joonis Avalike teenuste mudel.
Elukaareteenused on järgmised:
• tulumaks: deklaratsioon, maksustamisest teavitamine
• tööotsinguteenused tööbüroode vahendusel
• sotsiaaltoetused: töötu abiraha, lapsetoetus, kulutused meditsiinile (hüvitus või otsene tasumine), üliõpilastoetus
• isikut tõendavad dokumendid (pass ja juhiluba)
• auto registreerimine (uued, kasutatud ja sissetoodud autod)
• ehitusloa taotlemine
• politseile avalduse tegemine (nt varguse korral)
• avalikud raamatukogud (ligipääs kataloogidele, otsinguvahendid)
• tunnistused (sünd, abielu): päring ja vastus
• kõrgkooli/ülikooli sisseastumine
• elukohamuutusest teatamine (aadressi muutus)
• terviseteenused (nt interaktiivne nõustamine).
Ettevõtlusteenused on järgmised:
• töötajate sotsiaalne toetus
• ettevõtte tulumaks: deklareerimine, teatamine
• käibemaks: deklareerimine, teatamine
• uue organisatsiooni registreerimine
• andmete esitamine statistikaga tegelevatele ametkondadele
• tollideklaratsioonid
• keskkonnaload (lisandub aruandlus)
• riigihanked.
Info avalikes huvides osutatavate teenuste kohta avaldatakse peale teenusevahendaja portaali ka teabeväravas eesti.ee. Koosvõimeliste süsteemide korral peaks teenusevahendajate teabe avaldamine eesti.ee portaalis toimuma automaatselt.
Lisaks registreeritakse võrguteenused riigi infosüsteemi haldussüsteemi registris RIHA.