2.1. Riigi infosüsteemide olemus ja ülesanded
Riigi infosüsteemide missioon ja eesmärgid on:
Riigi infosüsteemide areng ametiasutustes
... sai alguse 1980ndate aastate lõpus.
1989- 1992 – infosüsteemide eelne ajajärk, mil toimus riigi mastaabis ametiasutuste koordineerimatu isetegevus;
1992- 1997 – kujunes välja ametiasutuste, eriti valitsusasutuste struktuur Eestis ning samaaegselt toimus ka personaalarvutite ja arvutivõrkude laialdane kasutuselevõtt;
1995 – ministeeriumide kantslerid kirjutasid alla dokumendile “Ministeeriumide koostööst infosüsteemide arendamisel”;
1997 – võeti vastu Andmekogude seadus;
1997. aasta lõpuks oli riigihaldusasutuste varustatus arvutitega 75%, üksikutel juba siis 100% ja üle selle. Võeti kasutusele sülearvutid.
Riigi infosüsteemid - infosüsteemi terminoloogiaInfosüsteem on ettevõtte või organisatsiooni info- ja süsteemitöö korralduse, meetodite ning vahendite süsteem (kogum).
Riigiasutuste tegevus on oluliselt seotud info kogumise, töötlemise, analüüsi ja väljastamisega, mida teostatakse enamasti IKT vahenditega
Riigi infosüsteemi moodustavad mitmesugused andmekogud, riigiasutuste dokumendihaldussüsteemid, internetiportaalid ja kõiki neid rakendusi toetavad IT infrastruktuuri elemendid.
Riigi infosüsteemi mõistest (RIS)
Riigi infosüsteemid ja andmebaasid
Riigi infosüsteemide osakond (RISO) annab Soovitused riigiasutustele infotöö korralduse alase dokumentatsiooni koostamiseks: http://www.riso.ee/sites/default/files/soovitused/tsoovitused.htm
Soovitusi saab kasutada asutuse juhtkond, IT juht, siseauditi eest vastutav isik või teised isikud.
1. TEGEVUSED INFOTÖÖ KORRALDUSE ALASE DOKUMENTATSIOONI KOOSTAMISEL
Riigiasutuse infotöö korralduse alase dokumentatsiooni koostamiseks on soovitatav:
1.Tutvuda dokumentatsiooni koostamise ja valiku põhimõtetega (jaotised 2 ja 3)
2.Tagada, et on olemas IT protseduuride ja eeskirjade koostamise ja kinnitamise eest vastutavad isikud
3.Planeerida vajalikud eeskirjad (jaotis 4)
4.Koostada valitud eeskirjad, vajadusel kasutades lisatud dokumente (jaotis 6)
5.Kinnitada ning juurutada koostatud dokumendid, arvestades praktikas korduma kippuvaid küsimusi (jaotis 5)
Soovitustes on sätestatud IT PROTSEDUURIDE JA EESKIRJADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED.
Riigi IT arhitektuuri võtmepõhimõtted on:
Tehniline koosvõime
Turvalisus
Avatus
Paindlikkus
Skaleeritavus.
- e-kodaniku vajaduse rahuldamine
- riigi infotehnoloogia sotsiaalse ja majandusliku efektiivsuse tagamine
- riigiasutuste tegevuse infotehnoloogiline toetamine
- Riigi IT sotsiaalne tõhusus väljendub kodanike teabevajaduste rahuldamises, suhtlemisvõimalustes e-riigi ja e-äriga.
Riigi infosüsteemide areng ametiasutustes
... sai alguse 1980ndate aastate lõpus.
1989- 1992 – infosüsteemide eelne ajajärk, mil toimus riigi mastaabis ametiasutuste koordineerimatu isetegevus;
1992- 1997 – kujunes välja ametiasutuste, eriti valitsusasutuste struktuur Eestis ning samaaegselt toimus ka personaalarvutite ja arvutivõrkude laialdane kasutuselevõtt;
1995 – ministeeriumide kantslerid kirjutasid alla dokumendile “Ministeeriumide koostööst infosüsteemide arendamisel”;
1997 – võeti vastu Andmekogude seadus;
1997. aasta lõpuks oli riigihaldusasutuste varustatus arvutitega 75%, üksikutel juba siis 100% ja üle selle. Võeti kasutusele sülearvutid.
Riigi infosüsteemid - infosüsteemi terminoloogiaInfosüsteem on ettevõtte või organisatsiooni info- ja süsteemitöö korralduse, meetodite ning vahendite süsteem (kogum).
Riigiasutuste tegevus on oluliselt seotud info kogumise, töötlemise, analüüsi ja väljastamisega, mida teostatakse enamasti IKT vahenditega
Riigi infosüsteemi moodustavad mitmesugused andmekogud, riigiasutuste dokumendihaldussüsteemid, internetiportaalid ja kõiki neid rakendusi toetavad IT infrastruktuuri elemendid.
Riigi infosüsteemi mõistest (RIS)
- RIS on riigivalitsemise funktsioone täitvate organisatsioonide infosüsteemide integreeritud kogum, millele kehtivad üldised ja ühised reeglid
- Printsiip: Oluline, et riigi infosüsteemis tervikuna töödeldav informatsioon oleks kõigile kättesaadav ning usaldatav.
- RIS – infosüsteemid, mille rakendus on avalikus sektoris. Avaliku halduse infosüsteemid hõlmavad nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste infosüsteeme.
- Haldusinfosüsteemid: valitsemis- ja haldamisfunktsioonide korraldamise toetamine.
Riigi infosüsteemid ja andmebaasid
- Riiklikke andmebaase nimetatakse vastavalt Andmekogude seadusele registriteks ja andmekogudeks. Andmekogu ei ole pelgalt andmebaas, vaid õigusaktides sätestatud korras toimiv üksus, millel on kindlaid ülesandeid täitev omanik, kes võib olla andmekogu pidajaks ning selle eest ka vastutab.
- Orienteeritus avatud standarditele ja spetsifikatsioonidele, st suunatud ühtluse ja tarnijatest/tootjatest sõltumatuse saavutamisele
- Avatud standardite kasutamine täpsustatakse riigi IT koordineeriva asutuse soovitustega.
- Kõige üldisemad soovitused on toodud Riigi infosüsteemi koosvõime raamistikus. Kehtivad raamistiku dokumendid on RISO veebileheküljel, viimane neist versioon 3.0 (2011) on kättesaadav siit: http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik
Riigi infosüsteemide osakond (RISO) annab Soovitused riigiasutustele infotöö korralduse alase dokumentatsiooni koostamiseks: http://www.riso.ee/sites/default/files/soovitused/tsoovitused.htm
Soovitusi saab kasutada asutuse juhtkond, IT juht, siseauditi eest vastutav isik või teised isikud.
1. TEGEVUSED INFOTÖÖ KORRALDUSE ALASE DOKUMENTATSIOONI KOOSTAMISEL
Riigiasutuse infotöö korralduse alase dokumentatsiooni koostamiseks on soovitatav:
1.Tutvuda dokumentatsiooni koostamise ja valiku põhimõtetega (jaotised 2 ja 3)
2.Tagada, et on olemas IT protseduuride ja eeskirjade koostamise ja kinnitamise eest vastutavad isikud
3.Planeerida vajalikud eeskirjad (jaotis 4)
4.Koostada valitud eeskirjad, vajadusel kasutades lisatud dokumente (jaotis 6)
5.Kinnitada ning juurutada koostatud dokumendid, arvestades praktikas korduma kippuvaid küsimusi (jaotis 5)
Soovitustes on sätestatud IT PROTSEDUURIDE JA EESKIRJADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED.
Riigi IT arhitektuuri võtmepõhimõtted on:
Tehniline koosvõime
Turvalisus
Avatus
Paindlikkus
Skaleeritavus.